Mehitamata õhusõiduk
editMehitamata õhusõiduk ehk droon või (edaspidi UAV) (unmanned aerial vehicle) on autonoomselt juhitav ning pardal puudub juht või reisijad. UAV-d on kasutusel nii sõjanduses kui ka tsiviilvaldkonnas, kus neid kasutatakse kaugseireks (jälgimiseks/luureks), transpordiks, video- ja fotoandmete kogumiseks, äri- ja hobilennunduses (sealhulgas võistlustel) ja mujal. UAV eelised mehitatud õhusõidukite ees on nende madalam käitamise hind, sõjanduses suhteliselt märkamatuks jäämine, pikem lennuaeg võrreldes lenduri füsioloogilise vastupidavusega ning võimalus lennata ohtlikesse kohtadesse inimese tervise või eluga riskimata.[1]
Sõjalised klassifikatsioonid
editUAV-si klassifitseeritakse vastavalt ülesandele, suurusele ning lennukaugusele ja akukestvusele.
Väga väikesed (Micro või Nano UAV) – 30 kuni 50 cm.
Väikesed (Mini UAV) – 50 cm.
Keskmised – 50 kuni 10 m.
Väga lühike distants - 50km ning akukestvus 20 kuni 45 minutit.
Lühike distants – 150km ning akukestvus 1 kuni 6 tundi ning kasutatakse tavaliselt luure ja jälitamiseks.
Keskmine distants – 650km ning akukestvus 8 kuni 12 tundi ning kasutatakse tavaliselt luure ja jälitamiseks lisaks veel metereoloogiliste andmete kogumiseks.
Vastupidav – 300km ning akukestvus on 36 tundi.[2]
UAV kasutus Eestis
editEsimest korda kasutati UAV-si kevadtormil 2006.
Hiiumaalt - Tallinna Põhja Regionaal Haiglasse corona viiruse proovide transportimine.
Eesti kaitseväe 2 brigaad katsetas UAV-si õppimis eesmärgil Eesti - Läti piiri seireks.[3]
2018. aastal Robotexi drooni võistlused.
2018. aastal stardib esimest korda üle baltikumi UAV võistlussari "Elisa Drone Racing League".[4][5]
Alates 2018. aastast reageerida ja ennetada pääste ja piirivahelisi juhtumeid andes ülevaadet raskesti ligipääsevatest kohtadest.[6]
Alates 2023. aastast rajatakse Tartusse UAV-de testimisplats, eesmärgiks arendada Eestis droonide lennundustsoon.[7]
Reeglid UAV lennutamiseks Eestis
editUAV mille kaal ületab 250 grammi peab olema registreeritud ning käitleja peab omama A1/A3 kaugpiloodi pädevustunnistust.
UAV mille kaal ei ületa 250 grammi ei vaja registreerimist ega kaugpiloodi pädevustunnistust.
UAV lennutamine üle 150 meetri vajab A3 kaugpiloodi pädevustunnist ning vajab Transpordiameti sooritusteksamit.[8][9]
Drooni kaalu tuleb jälgida siis, kui tegemist on eraviisiliselt ehitatud või klassi identifitseerimismärgistuseta drooniga. Selliseid droone kutsutakse ka päranddroonideks. Ilma klassi identifitseerimismärgistuseta droonid võivad lennata 1. jaanuarini 2024. aastal vastavalt ELi määruse 2019/947 artiklis 22 määratletud nõuetele. Sealt edasi jaotub päranddroonidega lendamine kahte osasse vastavalt EL määruse 2019/947 artikkel 20le:
- Kuni 250 grammi droonidega saab lennata A1 kategooria tingimustele vastavalt.
- Alates 250 grammi ja raskemate droonidga saab lennata A3 kategooria tingimustele vastavalt.
A2 kategooria tingimuste järgi lendamine pole päranddrooniga lubatud alates 2024 aasta 1. jaanuarist.
NB! Mehitamata õhusõidukite süsteemidega, millel puudub klassi identifitseerimismärgistus, võib avatud kategoorias kuni 01.01.2024 lennata järgmistel tingimustel:
- UAV, mille suurim stardimass (MTOM) on alla 500 g, ei tohi lennutada üle inimeste ja kaugpiloodil peab olema omandatud kaugpiloodi algpädevus;
- UAV, mille MTOM on alla 2 kg, tohib lennutada inimestest vähemalt 50 meetri kaugusel (horisontaalselt) ja kaugpiloot peab olema läbinud A2 alamkategooriale vastava koolituse;
- UAV, mille MTOM on alla 25 kg, tohib lennutada horisontaalselt vähemalt 150 meetri kaugusel elu-, kaubandus-, tööstus- ja puhkepiirkondadest ja kaugpiloot peab olema läbinud A3 alamkategooriale vastava koolituse.[10]
- ^ Makar, A. B.; McMartin, K. E.; Palese, M.; Tephly, T. R. (1975-06). "Formate assay in body fluids: application in methanol poisoning". Biochemical Medicine. 13 (2): 117–126. doi:10.1016/0006-2944(75)90147-7. ISSN 0006-2944. PMID 1.
{{cite journal}}: Check date values in:|date=(help) - ^ Bose, K. S.; Sarma, R. H. (1975-10-27). "Delineation of the intimate details of the backbone conformation of pyridine nucleotide coenzymes in aqueous solution". Biochemical and Biophysical Research Communications. 66 (4): 1173–1179. doi:10.1016/0006-291x(75)90482-9. ISSN 1090-2104. PMID 2.
- ^ "Estonian Defense Forces use Stream C UAV to monitor the Latvian border". 2020-05-08. Retrieved 2023-06-21.
- ^ "Eestis stardib suurejooneline droonide võistlussari | AM.ee". www.am.ee (in Estonian). Retrieved 2023-08-04.
- ^ "EDRL Drone Racing League". edrl. Retrieved 2023-08-04.
- ^ ERR (2018-01-12). "PPA sai idapiiri valvamiseks poole miljoni euro eest droone". ERR (in Estonian). Retrieved 2023-08-04.
- ^ ERR, ERR | (2023-05-10). "Estonian state planning drone testing area in Tartu". ERR. Retrieved 2023-08-04.
- ^ "Transpordiamet | Muretult kohale!". transpordiamet.ee. Retrieved 2023-06-21.
- ^ "Drone Laws in Estonia | UAV Coach (2023)". UAV Coach. Retrieved 2023-06-21.
- ^ "Avatud kategooria | Transpordiamet". www.transpordiamet.ee. Retrieved 2023-08-04.