User:Johannav/Soome meediasüsteem

Soomes eksisteerivad kõrvuti era- ja avalik-õiguslik meedia. Kakskeelse riigisüsteemi tõttu on põhilised sihtgrupid soome- ja rootsikeelne elanikkond ning lisaks saamikeelne vähemus. Trükimeedia on Soomes ajalooliselt vanim ja siiani populaarseim meedium, samas kui viimastel aastatel on trükiajakirjanduse tiraažid valdavalt languses. Tehnoloogiliselt on iseloomulik televisiooni- ja raadiojaamade digitaalne edastus ning viimastel aastatel toimunud kiire interneti areng.

Ajalehed

edit

Soomes on kaks suuremat ajakirjanduslike väljaannete rühma, ajalehed (sanomalehdet) ja ajakirjad (aikauslehdet), mis jagunevad veel omakorda mitmeks alarühmaks. Ajalehti saab liigitada kategooriatesse päevalehed (ilmuvad 7 korda nädalas), kohalikud ajalehed ja teised ajalehed (õhtulehed nagu näiteks Iltalehti).

Peamised lehed ja suunitlus

edit

Üleriigilisi lehti on Soomes kaks: Iltasanomat ja Iltalehti. Ülejäänud on üldjuhul maakondlikud väljaanded, mis on oma regioonis kõige loetavamad, nagu näiteks Helsingin Sanomat. Seda lehte tellitakse ka muudes regioonides peale Uusimaa (maakond, kus paikneb pealinn Uusimaa ning Helsingin Sanomat on seetõttu suurima lugejaskonnaga päevaleht. Maakondades levivad väljaanded kirjutavad põhiliselt piirkondlikest sündmustest, kuigi kajastamist leiavad nii riiklikud- kui ka välisuudiseid. Piirkonnalehed on näiteks ka Aamulehti (Tampere regioon), Kaleva (Oulu regioon), Karjalainen (Joensuu ja Ida-Soome piirkond), Turun Sanomat (Turu regioon), Lapimaal ilmuv Lapin kansa ja paljud teised.

Tiraažid ja loetavus

edit

Ajalehtede kogutiraaž eelmise aasta seisuga oli 2 896 182[1]. Tiraažide üldtendents kipub olema languses.

Ajalehtede kogulevikust moodustavad üle poole nädalas iga päev ilmuvad päevalehed. Suurima tiraaažiga on neist [2] Helsingin Sanomat (397 838), Aamulehti (135 293), Turun Sanomat (109 504), Kaleva (80 826) ja Keskisuomalainen (71 777). Kohalikest päevalehtedest domineerivad Länsi-Uusimaa (13 456), Itä-Häme (11 215), Västra Nyland (10 960), Warkaude leht (10 811) ja Alasatakunta (10 453). Teistest vaadeldud lehtedest vajavad äramärkimist Ilta-Sanomat (152 948), Iltalehti (112 778), Maaseudun Tulevaisuus (83 044), Kauppalehti (78 731) ja Kotimaa (39 743).

2009. aasta tükimüügi andmete alusel saab öelda, et kõige rohkem suutsid tiraaži kasvatada Ylöjärven Uutiset, Rannikkoseutu, Kalajoen Seutu ja Raahen Seutu. Kuigi lehtede kogulevik on vähenenenud 2,7% võrra, siis vaadeldud päevalehtedest on 21 protsenti suutnud oma tiraaži suurendada.

Meediumitele kuluv aeg

edit

Võrreldes omavahel aastaid 2007 – 2009 selgub, et soomlased kasutavavad meediumeid aina vähem. Kui 2007. aastal kulutati meediumitele keskeltläbi 7h 46min, siis 2008. aastal oli see vähenenud 3 min võrra ning 2009. aastal oli meediumite tarbimine inimese kohta keskminselt 7h 30min.

File:Meediumite kasutamine päevas ühe inimese kohta.jpg

Ajakirjad

edit

Olulisemad ajakirjad ja suunitlus

edit

Soomes on kokku üle 370 erineva ajakirja, kust igaühel on võimalik endale meelepärane leida. 2009. aasta seisuga saab lugejate arvu alusel populaarsemateks tituleerida väljaanded Pirkka (2 838 000), Yhteishyvä (2 105 000), Suomela (1 212 000), Aku Ankka (1 076 000), Me-Lehti (1 061 000), 7 päivää (836 000), Tekniikan Maailma (667 000), ET-lehti (636 000), Seura (617 000) Valitut Palat (604 000) (LT 2009).

Tiraažid ja loetavus

edit

Soomes loetakse ajakirjanduslikke väljaandeid küllaltki palju. Keskmiselt kulutatakse päevas sellele meediumile aega 54 minutit, millest ajakirju loetakse 18 minutit. Populaarseimate ajakirjade põhjal võib müüduimateks pidada kliendilehti ning ka elustiiliga kokku sobivaid ja meelelahutusajakirju.

Pirkka on esikohta hoidev kliendiajakiri, mis käib kõigil soomlastel, kes on K-grupi liikmed (K-poeketid) ning kes pole reklaamlehtede postkasti ilmumisest keeldunud. Ajakiri ilmub iga kuu ning lugejaid on tal 2 838 000 [3]. Pirkka kuulub peale kliendikategooria ja pere ja kodu kategooriasse.

Yhteishyvä on kliendiajakiri, mis ilmub kord kuus. Ajakirja tiraažiks on 1 677 754 (LT 2009) ja lugejatearvuks 2 105 000 [4]. Yhteishyvä on suunatud S-kaupluskettide kasutajatele, pakkudes nii meelelahutust kui ka õpetlikke artikleid koduste toimetuste kohta.

Suomela on elustiiliajakiri, mille tiraažiks on 1 450 000. Lugejaid on 1 212 000. Alates 2010. aastast jagatakse lehti ka korrusmajadesse, mis näitab leheleviku aktiivsuse suurenemist. Suomela ilmub iga kahe kuu tagant 6 korda aastas. Suomela lugemise peale kulutatakse keskmiselt aega 45 minutit ning mõned lugejad loevad lehe läbi isegi mitu korda [5].

Aku Ankka on levikult küll tagasihoidlik, kuna tiraažiks on 317 529, kuid see-eest on ta lugejate arvult (1 076 000) loetumaite ajakirjade seas. Aku Ankka ilmub iga nädal ning sihtgrupiks võib pidada nooremat põlvkonda, kellest 1 076 000 on üle 12 eluaasta vanad [6]. (Lugejate arv põhineb üle 12.aastaste inimeste loetelul)*. Lugemisajaks on sellel ajakirjal märgitud keskeltläbi 42 minutit [7]

Me-lehti on Soome kliendileht, mis keskendub eelkõige toidule, poodlemisele ja elustiilile. Leht ilmub iga kuu Ykkös-Bonus püsiklientide postkasti ning seda võib osta ka teatud kaupluskettidest nagu Siwa, Valintatalo või Euromarket. Tiraaž on ligikaudu miljon ning lugejaid pea sama palju, 1 061 000 LT 2009, [8]

7 päivää või soomlaste enda jaoks Seiska ilmub aastas 49 korda ehk pea iga nädal. Sisult kuulub ajakiri meelelahutusliku kategooria alla. Tiraaž on sellel väljaandel 224 047 [9] ning lugejaid 836 000 [10]. Vaadates lehe kohta koostatud uuringut, siis selgub, et tüüpiline Seiska lugeja on väikelinnas elav pigem vanemapoolsem naine, kellel on pere ja kodu ning keskmine sissetulek ja haridus.

Tekniikan Maailma ilmub aastas 22 korda ning on suunatud eelkõige auto- ja tehnikahuvlistele. Tiraaž on ajalehel 148 216 [11] ja lugejaskond ulatub 667 000-ni [12]. TM-i loevad eelkõige soliidsemas vanuses (55 – 65+) ehk pensionil olevad suurlinnas või maal elavad mehed (82%) [13].

ET-lehti on pere- ja vaba aega käsitlev ajakiri, mis on mõeldud eelkõige aktiivsetele üle 50-aastastele lugejatele. Ajakiri ilmub 20 korda aastas ning tiraaži suuruseks on 235 914 [14]. Lugejate arv on 636 000 [15]. ET-lehtit loevad eelkõige maal või väikelinnas elavad vanemas eas (55 – 65+) pensionärist naised (75%).

Seura on sarnane ajakirjale 7 päivää, mis ilmub iga nädal. Sisult kuulub ta meelelahtusuliku kategooria alla. Tiraaž on väljaandel 180 779 ning lugejaid 617 000. Seurat loevad eelkõige maal või väiksemates linnades elavad vanemapoolsed pensionil olevad naised. (57%), vanemapoolsed (55 – 65+), pensionil (46%) või madalamal palgal [16].

Valitut Palat on iga kuu ilmuv meelelahutusliku sisuga ajakiri. Tiraaž on väljaandel 197 287, mida loevad 604 000 inimest. Valitut Palat loevad väikelinnas 31 või maal 33 elavad keskealised või pensionärieas naised 53%. 27% ja 22% [17].


Raadio

edit

Soome avalik-õiguslik tele- ja ringhäälingukorporatsioon YLE loodi 1926. aastal ning jäi monopolsesse staatusesse kuni 1985. aastani, mil väljastati esimene litsents eraraadiole. YLE uuendas oma kanalite struktuuri üheksakümnendate alguses ning tänaseks tehakse ülekandeid läbi viie üleriigilise kanali, lisaks on veel mõned kohalikud kanalid. YLE-l on hetkel kolm 24-tunnist soomekeelset raadiot: YLE Radio 1 (klassikaline muusika ja kultuur ), YLEX (pop- ja rokkmuusika ) ning Radio Suomi (uudised, sport ja kohalikud saated ), mis on neist kolmest kõige populaarsem. YLE-l on ka kaks kanalit rootsikeelse elanikonna jaoks: Radio Vega ning Radio Extrem. Yle on 99.9% riigi omanduses. Ettevõte ei müü reklaami ega võta vastu sponsorlust, sest tulu teenitakse televisoonimaksust. 2000. aasta lõpuks oli Soomes 77 eraraadiot. Üks nendest oli üleriigiline ning kolm nendest tegid nii üleriigilisi kui ka kohalikke saateid. Üheksakümnendatel oli erakanalitel raske majanduslikult toime tulla. Isegi eelmise dekaadi algul teenisid pool erakanalitest kahjumit ning nende arv kahanes. Kommertsraadiote regulatsioon on üha enam lõdvenenud ning see on tekitanud soodsa pinnase erinevate raadiote ühinemiseks kettidesse.

Kuulajaskond ja turuosa

edit

Üldine kuulajaskond tõusis peale raadioreformi üheksakümnendatel, kuid pärast 1993. aastat hakkas raadiokuulajate arv langema. Aastal 2000 kuulas raadiot igapäevaselt umbes 80% elanikonnast. Kommertsraadiote kasvava populaarsusega on YLE turuosa vähenenud. Aastast 1995 kuni 2005 on riiklike raadiote kuulatavuse osakaal vähenenud 67%-lt 46%-le (arvestades kuulajaskonnast elanikkonda vanuses 9 aastat ja vanemad). Nii jaotubki YLE ja kommertskanalite turuosa küllaltki võrdselt. Sellise jaotuse põhjustajateks on ainuke üleriigiline raadio Nova ja veel mõned pool-üleriigilised kanalid. Turuosa jaguneb järgmiselt: YLE Radio 1 (8%), YLEX (6%), YLE Radio Suomi (36%), Yle Radio Vega & Radio Extrem (1%), Radio Nova (12%), teised erakanalid (37%). Neid kõiki viit kanalit on võimalik kuulata ka internetist.

  [18]

Aastaks 2005 oli keskmine raadio kuulatavus 3 tundi ja 15 minutit. Kõige enam kuulatakse raadiot kodus (53%), siis tööl (21%), seejärel autos (18%) ning muudes kohtades (8%). Kokku kuulas raadiot igapäevaselt aastal 2005 79% elanikkonnast, kes on vähemalt 9 aastat vanad ning vanemad.

Internet

edit

Soomes on arvutite ning sellega seonduva tehnika levik aeglasem kui mujal Skandinaavias ning Põhjamaades. 2005. aastaks oli 67% kodudest PC ning 58% kodudest ligipääs internetile. Poolel nendest oli interneti püsiühendus. Samal aastal tehtud uuringu kohaselt kasutas internetti vähemalt kord nädalas 60% elanikonnast. Alates 2000. aastast hakkas interneti kasutamine jõudsalt näitma kasvutrendi. Interneti kasutamine algas eelkõige noorema elanikonna seas ning levis sealt edasi. Noored on tänaseni kõige aktiivsemad kasutajad ning kui minna veel spetsiifilisemaks, siis just noored mehed.

  [19]

Kõrgharidusega inimeste seas on kasutajaid 91%, keskharidusega 78% ning algharidusega 65%. Enam kui 70% nii meestest kui naistest ütleb, et on kasutanud internetti viimase kolme kuu jooksul. Kui arvata välja vanem elanikkond, siis internet on saanud tähtsaks osaks soomlaste elust. Kõige tavalistemaks toiminguteks internetis on elektronposti lugemine, info otsimine ning pangateenuste kasutamine. Enamasti kasutakse internetti kodus.

Soome kõige populaarsemad internetileheküljed aastal 2005 olid külastatavuse poolest MTV3, Ilta-Sanomat, Iltalehti, YLE, Helsingin Sanomat, MBNet, Sub.tv, Kauppalehti Online, Nelonen, Tietokone.

Televisioon

edit

Soomel on traditsiooniliselt olnud kaksiksüsteem avalik-õiguslikest ja eratelekanalitest. Üleriigilistest telekanalitest kaks on riigikanalid ning kaks kommertskanalid. Riigikanalite tööd juhib Finnish Broadcasting Company (YLE), mis annab välja YLE TV1 ja YLE TV2 kanalit. Vanima kommertstelekanali, MTV3 omanikuks on 2005. aastast Swedish Nordic Broadcasting Company. Teine Soome kommertskanal on Nelonen (Channel Four), mis kuulub SanomaWSOY'le [20].

Üleriigilisteks kommertskanaliteks Soomes on MTV3 ja Subtv (mõlema omanikuks MTV3) ning Nelonen (omanik SanomaWSOY), lisaks spordikanal Urheilukanava (omanik Swelcom). Peale nende on veel spetsiaalseid tasuta kanaleid – The Voice TV (muusika ja treilerid), Digiviihde (meelelahutus) ning Harju ja Pöntinen (meelelahutus). Tasuliste digikanalite sekka kuuluvad näiteks Canal+, Finland (Soome), Canal+ Film1, Canal+ Film2, Canal+ Sport ja Disney Channel.

YLE on 2006. aasta uurimuse järgi suuruselt teine Soome meediaorganisatsioon. 2006. aasta seisuga edastab YLE SVT kanalil Rootsi programme, mis jõuavad 32 protsendini kogu rahvastikust ning 95 protsendini rootsikeelsest elanikkonnast [21].

Soome elanike keskmine televiisorivaatamise aeg oli 2006. aasta seisuga 2 tundi ja 41 minutit (videovaatamine on välja arvatud). Keskmised televisiooni tarbimise ajad on selgelt kasvanud alates 1990. aastate keskpaigast. Pärast 1993. aasta telereformi paistis MTV silma kui vaadatavuse protsendilt suurim telekanal Soomes. Sellest alates on aga selle vaadatavus vaikselt langenud. 2005. aastal pühendati MTV3'le 33% ja Nelonenile 11% kogu telerivaatamise ajast. Avalik-õigusliku YLE puhul oli see näitaja 44% (YLE TV1 25%, YLE TV2 19%) ning teistel kanalitel 12%.

Lapsed ja noored vanuses 3-24 aastat vaatavad Soomes televiisorit keskmisest märgatavalt vähem. Pärast lapsepõlve ja nooreiga kasvab telerivaatamine lineaarses joones vastavalt vanusele. YLE vaadatavus on suurim laste seas alla 10 eluaasta (45%) ning täiskasvanute seas üle 45 eluaasta (üle 50%). Vanusegrupis 10-34 on populaarseimad kommertskanalid, samal ajal kui YLE kanaleid vaadatakse selles vanuses umbes 25% või vähem.

Viimastel aastatel on telereklaamide tellimine üle ootuste kiiresti langenud. 2006. aasta seisuga makstakse teleraklaami eest 20% meedias edastatava reklaami kuludest. Soomes televisioonireklaamile kulutatud summa on ka kõige väiksem põhjamaades.

Kaabel- ja satelliittelevisioon

edit

Peaaegu 60% Soome majapidamistest omab ligipääsu kaabeltelevisioonile (46%) ning satelliittelevisioonile (11%). Kaabel- ja satelliitkanalite roll on Soomes olnud palju vähemtähtis kui teistes põhjamaades. Selle põhiliseks põhjuseks loetakse soomekeelse programmi vähesust neis kanalites. Erinevalt teistest riikidest (Rootsi, Taani, Norra, Island) ei ole Soomel neis kanaleis kohalikele vaatajatele suunatud soomekeelset programmi. Kaabeltelevisioon on suuresti panustanud üle-euroopalistele kanalitele nagu MTV Europe, Eurostport ja TV5.

YLE edastusaeg oli 2005. aastal 20 000 tundi. Selle ajani, kümne aasta jooksul, selle edastusaeg kolmekordistus. YLE TV1 edastab 55 tundi saamikeelseid uudiseid, koostöös Norra ja Rootsi telekanalitega. Regionaalsete kanalite uudiseid edastatakse kaheksas erinevas piirkonnas ning neid on võimalik jälgida YLE Extra kanalilt üle terve riigi. YLE on 2006. aasta uurimuse järgi suuruselt teine Soome meediaorganisatsioon. 2006. aasta seisuga edastab YLE SVT kanalil Rootsi programme, mis jõuavad 32 protsendini kogu rahvastikust ning 95 protsendini rootsikeelsest elanikkonnast.

Paljud YLE lisakanalitest edatavad suures osas kordussaateid TV1 ja TV2 programmist. Digitaalne satelliitkanal TV Finland (Soome) näitab üle-euroopaliselt valikut YLE ja MTV3 programmist, seda 2005. aastal kokku 5600 tundi [22].

YLE TV1 programm teemade kaupa (% programmist)[23]
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
Uudised 10 10 9 9 9 9 9 9
Aktuaalsed teemad 17 20 23 22 22 21 22 22
Informatsioon 9 9 11 11 12 14 15 17
Kultuur 5 5 5 4 7 6 6 4
Hobid ja isiklik huvi 2 2 2 2 3 3 3 4
Haridus 14 10 11 12 10 13 13 13
Kodumaine fiktsioon 2 2 2 3 2 2 2 2
Importfiktsioon 11 11 13 12 14 13 13 14
Film 9 7 8 6 7 6 7 5
Meelelahutus 4 5 2 4 3 2 3 3
Sport 10 15 5 7 4 7 3 3
Lapsed 8 6 8 9 6 6 5 3
Muu 0 0 0 1 0 0 0 0


YLE TV2 programm teemade kaupa (% programmist)[24]
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
Uudised 3 3 3 3 4 5 5 5
Aktuaalsed teemad 7 7 8 13 12 10 10 11
Informatsioon 17 19 20 14 15 16 16 12
Kultuur 2 3 2 7 3 2 3 3
Hobid ja isiklik huvi 7 6 6 5 7 7 9 7
Haridus 0 0 0 0 1 1 2 0
Kodumaine fiktsioon 2 3 2 2 2 1 2 0
Importfiktsioon 21 10 21 16 16 14 10 11
Film 14 15 13 13 6 7 9 9
Meelelahutus 9 6 8 7 5 6 8 8
Sport 11 12 10 13 19 20 15 14
Lapsed 7 6 6 6 10 9 11 15
Muu 0 1 1 1 0 2 2 2

MTV3

edit

MTV OY on vanuselt kolmas kommertstelekanal Euroopas, kuna alustas juba 1957. aastal omasaadete edastamist. MTV3 ja uued digitaalkanalid MTV+ ja Subtv võttis 2005. aastal üle Nordic Broadcasting. Enne seda olid need Alma Media omanduses. MTV OY on üks suuremaid aktsionäre Rootsi juhtivas kommertskanalis TV4, milles sellel on 23% osalus. Pärast 1993. aasta telereformi paistis MTV silma kui vaadatavuse protsendilt suurim telekanal Soomes. Sellest alates on aga selle vaadatavus vaikselt langenud [25].

MTV3 programm teemade kaupa (% programmist)[26]
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
Uudised 5 5 5 5 6 7 6 7
Aktuaalsed teemad 15 14 16 19 16 16 17 15
Informatsioon 4 3 3 2 2 3 2 2
Kultuur 1 1 1 1 2 0 0 0
Hobid ja isiklik huvi 6 5 2 4 6 4 3 5
Haridus 1 1 1 1 0 0
Kodumaine fiktsioon 2 2 5 4 4 5 5 6
Importfiktsioon 28 31 28 23 27 30 30 27
Film 9 11 9 8 9 9 8 10
Meelelahutus 19 17 20 16 17 13 14 16
Sport 5 6 7 8 9 8 8 10
Lapsed 4 3 3 2 3 5 4 4
Muu 0 1 1 6 1 0 0 0

Nelonen

edit

Alustas 1997. aastal, murdes MTV3 monopoli kommertskanalina. Kuulub SanomaWSOYle, mis omab ka Welho't, suurimat kaabel-TV operaatorit (300 000 ühendust ainuüksi Helsingi piirkonnas). 2005. aastal andis Nelonen viiendiku telereklaamist. 2006. aastaks omas 31% telereklaami tuludest. Pärast Neloneni tulekut on nii MTV3 kui YLE kaotanud võrdselt vaatajaid [27].

Neloneni programm teemade kaupa (% programmist)[28]
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
Uudised 1 4 3 4 4 5 4 4
Aktuaalsed teemad 4 2 2 2 2 1 1 0
Informatsioon 14 4 4 5 5 4 7 9
Kultuur 2 2 1 1 0 0 0 0
Hobid ja isiklik huvi 10 13 9 1 5 4 4 5
Haridus 2 4 2 3 2 0
Kodumaine fiktsioon 0 2 1 1 1 1 1 1
Importfiktsioon 37 35 39 42 43 44 37 33
Film 13 12 12 9 9 15 15 15
Meelelahutus 6 9 13 14 10 11 15 14
Sport 9 9 8 11 14 12 11 11
Lapsed 2 4 5 5 3 4 6 7
Muu 0 0 0 2 0 0 0 0


Digi TV

edit

Soome lülitus DigiTV-le 1. septembril 2007. aastal. Kokku on 14 tasuta kanalit ning 15 tasulist kanalit. Lisaks on kolm kanalit saadaval mobiililevi kaudu. 2007. aasta septembris oli 84% Soome majapidamistest (s.o. 1,9 mln majapidamist) digiboks või telerisse monteeritud digivastuvõtja [29].

Digitaaltelevisioon võeti Soomes kasutusele 2001. aastal, 2007. aasta 31. augustist lõpetati analoogtelevisiooni kasutamine täielikult. Sellega seoses tekkis juurde palju telekanaleid. YLE alustas kolme uue kanaliga: YLE Teema (kultuurikanal), YLE 24 (uudised ja päevakajalised teemad), YLE FST (rootsikeelne kanal).

Esmaedastused ja kordussaated telekanalite kaupa 2004 [30]
Osa programmi tundidest (%)
Kanal Esmakordne edastus Kordused
YLE TV1 61 39
YLE TV2 66 34
MTV3 85 15
Nelonen 62 38


Üleriigilised telekanalid: keskmine programmitundide arv päevas [31]
Kanal 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004
YLE TV1 12 12 13 15 16 15 15 15 15 15 15
YLE TV2 10 11 12 15 15 15 14 14 12 13 11
MTV3 10 11 12 15 15 15 14 14 12 13 11
Nelonen 8 10 12 13 12 12 13 14


Juurdepääs televisioonile: % majapidamistest ning televiisorite arv [32]
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005
Telereid kokku (% majapidamistest) 96 95 95 96 95 95 96 95 93 94 93
Arv majapidamises: 1 58 55 54 53 54 51 51 51 49 49 47
Arv majapidamises: 2 30 31 32 33 31 34 33 32 32 32 32
Arv majapidamises: 3 8 9 10 11 10 10 12 11 12 13 13
Kokku (mln) 3,0 3,1 3,2 3,3 3,3 3,6 3,5 3,5 3,5 3,6 3,7
Telereid majapidamise kohta keskmiselt 1,4 1,4 1,5 1,5 1,5 1,6 1,5 1,5 1,5 1,5 1,6


References

edit
  1. ^ Levikintarkastus 2010
  2. ^ Levikintarkastuse
  3. ^ LT 2009
  4. ^ Kansallinen Mediatutkimus 2009
  5. ^ Taloustutkimus OÜ 2008
  6. ^ KMT S 08/K09
  7. ^ KMT 2009, Yippee 2009, LT 2009 http://www.sanomamagazines.fi/mediaopas/kohderyhmat-ja-lehdet/lapset/aku-ankka.html
  8. ^ http://www.lahikauppa.fi/fi/melehti/me-lehti-lyhyesti/
  9. ^ LT 2009, http://www.aikakaus.fi/default.asp?docId=12341&vuosi=2010
  10. ^ KMT 2009
  11. ^ LT 2009
  12. ^ KMT 2009
  13. ^ KMT Lukija 2009
  14. ^ LT 2009
  15. ^ KMT 2009
  16. ^ KMT Lukija 2009
  17. ^ KMT Lukija 2008
  18. ^ Template:Nordic Media Trends, Nordicon 2006
  19. ^ Nordic Media Trends, Nordicon 2006.
  20. ^ http://www.ejc.net/media_landscape/article/finland/
  21. ^ Media Trends 2001 in Denmark, Finland, Iceland, Norway and Sweden. Göteborg: Nordicom, 2006
  22. ^ European Media Governance National and Regional Dimensions, edited by Georgios Terzis
  23. ^ Media Trends 2001 in Denmark, Finland, Iceland, Norway and Sweden. Göteborg: Nordicom, 2006
  24. ^ Media Trends 2001 in Denmark, Finland, Iceland, Norway and Sweden. Göteborg: Nordicom, 2006
  25. ^ Media Trends 2001 in Denmark, Finland, Iceland, Norway and Sweden. Göteborg: Nordicom, 2006
  26. ^ Media Trends 2001 in Denmark, Finland, Iceland, Norway and Sweden. Göteborg: Nordicom, 2006
  27. ^ European Media Governance National and Regional Dimensions, edited by Georgios Terzis
  28. ^ Media Trends 2001 in Denmark, Finland, Iceland, Norway and Sweden. Göteborg: Nordicom, 2006
  29. ^ European Media Governance National and Regional Dimensions, edited by Georgios Terzis
  30. ^ Media Trends 2001 in Denmark, Finland, Iceland, Norway and Sweden. Göteborg: Nordicom, 2006
  31. ^ Media Trends 2001 in Denmark, Finland, Iceland, Norway and Sweden. Göteborg: Nordicom, 2006.
  32. ^ Media Trends 2001 in Denmark, Finland, Iceland, Norway and Sweden. Göteborg: Nordicom, 2006